Mis siis kui veresuhkru kõikumised mõjutavad ka terveid inimesi?
Veresuhkru kõikumised meie kehades on väga tähtis teema, millele tähelepanu pöörata. Kui tunneme end pidevalt väsinuna, meil on kohutavad isud magusa järele, me ei maga hästi, meil on ärevus ja depressioon, siis vahest peaksime tähelepanu pöörama, mida teeb meie veresuhkru tase peal söömist - hoolimata sellest, kui meie arst ütleb, et kõik on normi piires.
Kui valdate inglise keelt, siis soovitan kuulata Jessiet, kes väga ilmekalt räägib kõigest sellest.
Veresuhkru tõusud ja mõõnad – mis need on, kuidas neid ära tunda, mis neid tekitab ja mida me saame teha, et need oleksid väiksemad?
Kui juhtub nii, et me käime kord aastas arsti juures, siis suure tõenäosusega mõõdetakse meil ka veresuhkru taset, et teada saada, kas meil on prediabeet või 2. tüüpi diabeet. Seda mõõdetakse hommikul, tühja kõhuga, kui veresuhkrutase on „maha rahunenud”.
Üldiselt on arusaam, et kui veresuhkru näit tühja kõhuga on normis, siis me muretsema ei pea. Ju siis veresuhkru kõikumine ööpäeva jooksul on väike ja see meid ei mõjuta.
Kuid…
Grupp teadlasi Stanfordi Ülikoolist avaldasid teadusartikli – „Glucotypes Reveal New Patterns of Glucose Dysregulation 2018”, milles kirjutati tulemustest järgmise katse kohta.
Katsealusteks oli grupp inimesi, kellel ei olnud prediabeeti ega 2 tüüpi diabeeti. Katsealusteks olid normaalse veresuhkru näiduga inimesed ning neile pandi külge glükomeeter, mis mõõtis nende veresuhkru taset reaalajas. Neil paluti hommikusöögiks süüa üks kausitäis hommikusöögihelbeid – väga levinud toit, mida miljonid inimesi söövad igal hommikul.
Teadlased ilmselt arvasid, et kuna katsealused on terved ja normaalse veresuhkru tasemega, siis neil saab olema mõõdukas veresuhkru kõikumine. Kuid mida nad avastasid, muutis täielikult nende arusaamu!
Nad avastasid, et 80% osavõtjatel, peale kausitäie hommikusöögihelveste söömist, tõusis veresuhkru tase sellisele kõrgusele, mida arvati tõusvat ainult neil inimestel, kellel on juba diabeet. Ehk siis kui arst oleks sel hetkel mõõtnud inimesel veresuhkru taset, oleks ta arvanud, et sellel inimesel on ilmselt prediabeet või 2. tüüpi diabeet.
Mida teadlased nägid nimetatakse inglise keeles Glucose spike – eesti keeles siis veresuhkru kõikumine – veresuhkru taseme järsk tõus ja langus.
Miks veresuhkru tase kõigub?
Kui me sööme süsivesikuid (leiba, saia, makarone, riisi, kartuleid, kaerahelbeid) või midagi magusat (kõik, mis on magusa maitsega - puuviljamahlast õunakoogini kaasa arvatud hommikusöögihelbed), siis need lõhustatakse meie seedetraktis glükoosi molekulideks ning need suunduvad meie vereringesse. Nüüd on meie veres rohkem glükoosi, kui oli enne. Kui vaadata graafikut, siis algselt oli veresuhkru tase stabiilselt madal, siis peale süsivesikute söömist teeb see korraliku hüppe.
Miks siis on suur veresuhkru tõus halb?
Kui veresuhkru tase teeb tohutu hüppe ja pidevalt, siis see soodustab põletike teket meie kehdes, suurendab risk haigestuda südame haigustesse, kiirendab glükatsiooni (vananemise) protsessi. Nende paljude kõikumiste tulemusena haigestutaksegi prediabeeti või 2.tüüpi diabeeti.
Veresuhkru kõikumised tekitavad ka teisi sümptomeid – isusid, väsimust, pidevat näljatunnet, hormonaalseid probleeme, nad võivad mõjutada meie und ning tekitada palju erinevaid tervise häireid.
See teadlaste katse tõi esile, et kui meil ei ole probleemi tühja kõhuga võetud veresuhkru näiduga, siis me ikkagi võime kannatada igapäevaselt nende tagajärgedega, mida suured veresuhkru kõikumised esile kutsuvad. Need võivad mõjutada meie keha organeid, nahka, und, isusid, energia taset jne.
Mis siis juhtub meie kehas, kui me kogeme suurt veresuhkru kõikumist, miks nad on meile kahjulikud ja mida teha, et neid vähendada?
Esimene asi, mis juhtub meie kehades on see, et meie mitokondrid (väike „tehas”, mis on igas meie rakus) satuvad stressi. Mitokondrid vastutavad energia tootmise eest meie kehadele. Kui nad töötavad korralikult, siis me tunneme end hästi, meil on energiat, et päev õhtusse viia, me jõuame kõik ära teha, mis on päevaplaanis kirjas, me ärkame hommikul värsketena. Kui aga meie mitokondrid on stressis ja üle koormatud, siis me oleme väsinud, me peame pingutame, et miski tehtud saaks, poes käigud on väsitavad, asjad jäävad tegemata. Meil on tunne, et me ei kontrolli enam oma elu ega aega.
Mitokondritele meeldib muuta glükoosi energiaks, kuid kui nad näevad seda suurt glükoosi mäge enda ees, mida me oleme süsivesikute söömisega tekitanud, siis nad lähevad stressi ning lülitavad endid välja ja nad ei suuda enam efektiivselt energiat toota , – meil tekib krooniline väsimus! See on esimene märk, et meil on tohutu veresuhkru kõikumine.
Teine asi, mis juhtub… selleks peame esmalt rääkima kana küpsetamisest. Me teame, et kui me küpsetame kana ahjus, siis ta muutub roosast ilusaks kuldpruuniks – kana on küpsenud. Seda küpsemis protsessi nimetatakse glükatsiooniks. Huvitav on aga see, et sellest hetkest kui me sündisime, hakkame me aeglaselt seestpoolt küpsema.
Näiteks – kui teadlased vaatlevad beebi kõhresid, siis need on valged. Kui aga vaadelda 90 aastase inimese kõhresid, siis need on pruunid. (Meilgi on tore väljend – küpses eas.) Ja kui me oleme “täielikult küpsenud”, siis me sureme.
Me ei saa seda glükatsiooni – küpsemist – peatada, aga me saame seda protsessi kas aeglustada või kiirendada! Iga veresuhkru suure kõikumisega, me kiirendame oma „küpsemise protsessi”.
Üks tavalisemaid teste, millega mõõdetakse diabeeti progresseerumist on HbA1c test. See test mõõdab punavereliblede glükatsiooni. Ehk siis glükatsioon, vananemine ja veresuhkru kõikumised käivad käsikäes, sest liigne glükoos kiirendab glükaktsiooni.
Niisiis, mida rohkem veresuhkru kõikumisi meil on, seda kiiremini toimub glükatsioon. Seda on näha meie näos olevates kortsudes, samuti meie organite olukord halveneb.
Kolmas asi, mis juhtub meie kehasdes kui veresuhkru kõikumised on suured, on insuliini vabastamine.
Kui meie kehadesse tuleb suur hulk glükoosi, siis meie kehad teavad, et see ei ole neile hea - see tekitab palju probleeme. Selleks on kehadel oma „tehnika” , kuidas nad tõmbavad glükoositaseme tagasi alla.
Meie kehad paluvad kõhunäärmel, et see saadaks välja hormooni nimega insuliin. Insuliini töö on haarata üleliigsed glükoosi molekulid ning ladustada need kehadesse, et nad ei saaks meile kurja teha. Neid molekule ladustatakse lihase-, makse- ja rasvarakkudesse. See on üks viise, kuidas meie kehakaal tõuseb.
Me otseselt ei tunne ei glükatsiooni ega insuliini vabastamist, kuid me tunneme pidevat väsimust, suuri isusid. Sest kui veresuhkur peale tõusu langeb, aktiveerib see meie ajus „isude keskuse”, mis ütleb meile: „ Sööge küpsist, sööge šokolaadi, jooge kohvi!” Kehad ei tunne end hästi ning me otsime võimalust seda parandada. Meil tekib tungiv soov süüa midagi magusat, juua tassike kohvi, sest me oleme väsinud.
Kes peaksid tähelepanu pöörama oma veresuhkru kõikumistele?
Eelkõige need inimesed, kellel on juba diagnoositud diabeet (prediabeet või 2. tüüpi diabeet) - nad peaksid vähendama suuri veresuhkru kõikumisi, siis nende tühja kõhuga mõõdetav veresuhkru tase hakkab langema ning aja jooksul saab nende glükoosi tase taanduda tervislikule tasemele.
Aga ka need inimesed, kellel ei ole diabeeti, ka nemad peavad tähelepanu pöörama glükoosi kõikumistele. Kui me oleme väsinud, loiud, meil on une probleemid, hormonaalsed probleemid (naistel keerulised menopausi sümptomid, menstruatsiooni krambid, viljatus), või on meil mentaalsed probleemid (ärevus, depressioon, ajuudusus), siis seda kõike on võimalik parandada!
Ehk siis - et tunda end täna paremini ja vältida tulevikus erinevaid terviseprobleeme, proovige vähendad veresuhkru kõikumisi!
(Üldine tõlge Jessie Inchauspé videost.)